Aegna on maasikukaitseala alates aastast 1991. Maastikukaitseala on jagatud kaheks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
Aegna on oma maastiku poolest mosaiikne, omaette vaatamisväärsus on nö seelikuga kuused, mille alumised oksad juurduvad. Palumetsades leidub sügisel rohkesti mustikaid ja pohli. Sügiseti on saar populaarne seenekorjajate seas. Okasmetsas leidub arvukalt sipelgapesi. Suurima metsakuklaste kuhila pesaaluse läbimõõt on ca 3.5m ja küündib ligi 2 meetrini.
Metsa põhiosa moodustab männik 65%, kuusikut on 25%, mustleppa on 10% ja kaski 5%. Metsas võib kohata metssiga, kitse, rebast, minki ja kährikut. Ranna lähedal leidub saarmaid ja Rästikuid teadaolevalt pole, kuid nastikud on esindatud.
Maastikukaitsealal tuulemurdu ei koristata välja arvatud teedelt, tuulemurd on ökoloogiliselt tähtsal kohal olles toiduks paljudele.
Aegna põhja- ja lõunaküljel asuvad idüllilised liivarannad ja ametlikud telkimiskohad koos tualettide ja lõkkeplatsidega, mis on varustatud küttepuudega. Mujal, kui ametlikel lõkkepaltsidel, on tuletegemine keelatud. Rannajoon on küll üsna lühike, kuid paljude erinevate rannatüüpidega: kolme tüüpi liivarand, nelja tüüpi veeristikurand, kahte tüüpi moreenrand, aktiivse murrutuse ja kuhjega rand ning antropogeenrand sadamas.
Saarel elutseb merikotkas, seetõttu on Kurikneeme sihtkaitsevööndis liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini. Teistest linnuliikdest on esindatud näiteks kühmnokk-luik, kaelustuvi, suitsupääsuke, pasknäär, pöialpoiss, kägu, kõrvukräts, rähn jpt.
Saarel asub mitu tähistatud matkarada, millest pikim on 6.5km. Saarel on matkaradadel 24 infoposti.
Palju on erinevaid looduskaitsealuseid liike nagu harilik valvik ( Leucobryum glaucum ), roosa merikann (Armeria elongata), kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) jne. Eriti õrnad on Lemmiku ninal kasvavad kooslused. Suur osa kohalikust taimestikust moodustavad samblikud näiteks islandi käokõrv, põdrasamblikud, habesamblik.
Aegna on tuntud oma rändrahnude poolest, mis on jäänud liustikujää taandumisest. Neist 24 on kaitsealused. Suurim neist on Tulekivi e. Sihi Suurkivi, mille kõrgus jääb 4 ja ümbermõõt 35 meetri kanti. Kogu kivikülvis üks olulisimaid kive on nö Ohvrikivi, mis on kirjas arhidektuurimälestisena.
Aegna on oma maastiku poolest mosaiikne, omaette vaatamisväärsus on nö seelikuga kuused, mille alumised oksad juurduvad. Palumetsades leidub sügisel rohkesti mustikaid ja pohli. Sügiseti on saar populaarne seenekorjajate seas. Okasmetsas leidub arvukalt sipelgapesi. Suurima metsakuklaste kuhila pesaaluse läbimõõt on ca 3.5m ja küündib ligi 2 meetrini.
Metsa põhiosa moodustab männik 65%, kuusikut on 25%, mustleppa on 10% ja kaski 5%. Metsas võib kohata metssiga, kitse, rebast, minki ja kährikut. Ranna lähedal leidub saarmaid ja Rästikuid teadaolevalt pole, kuid nastikud on esindatud.
Maastikukaitsealal tuulemurdu ei koristata välja arvatud teedelt, tuulemurd on ökoloogiliselt tähtsal kohal olles toiduks paljudele.
Aegna põhja- ja lõunaküljel asuvad idüllilised liivarannad ja ametlikud telkimiskohad koos tualettide ja lõkkeplatsidega, mis on varustatud küttepuudega. Mujal, kui ametlikel lõkkepaltsidel, on tuletegemine keelatud. Rannajoon on küll üsna lühike, kuid paljude erinevate rannatüüpidega: kolme tüüpi liivarand, nelja tüüpi veeristikurand, kahte tüüpi moreenrand, aktiivse murrutuse ja kuhjega rand ning antropogeenrand sadamas.
Saarel elutseb merikotkas, seetõttu on Kurikneeme sihtkaitsevööndis liikumiskeeld 15. veebruarist 31. juulini. Teistest linnuliikdest on esindatud näiteks kühmnokk-luik, kaelustuvi, suitsupääsuke, pasknäär, pöialpoiss, kägu, kõrvukräts, rähn jpt.
Saarel asub mitu tähistatud matkarada, millest pikim on 6.5km. Saarel on matkaradadel 24 infoposti.
Palju on erinevaid looduskaitsealuseid liike nagu harilik valvik ( Leucobryum glaucum ), roosa merikann (Armeria elongata), kaheleheline käokeel (Platanthera bifolia), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) jne. Eriti õrnad on Lemmiku ninal kasvavad kooslused. Suur osa kohalikust taimestikust moodustavad samblikud näiteks islandi käokõrv, põdrasamblikud, habesamblik.
Aegna on tuntud oma rändrahnude poolest, mis on jäänud liustikujää taandumisest. Neist 24 on kaitsealused. Suurim neist on Tulekivi e. Sihi Suurkivi, mille kõrgus jääb 4 ja ümbermõõt 35 meetri kanti. Kogu kivikülvis üks olulisimaid kive on nö Ohvrikivi, mis on kirjas arhidektuurimälestisena.
